kzncogta

Blog

  • Criminal Prosecution For Voter Fraud In Nquthu

    Community members who allow themselves to be bussed into areas where they do not legally reside for municipal by-elections will face prosecution for voter fraud.

    This is a stern warning issued by Cooperative Governance and Traditional Affairs MEC Nomusa Dube-Ncube, during the visit to Nquthu municipality where she inspected the state of preparedness for upcoming by-elections in May.

    Dube-Ncube’s pronouncements comes against the Electoral Court decision last to postpone a by-election in ward 7 of Phongolo local municipality where there were discrepancies in the voters’ roll involving voters who did not legally reside in the ward.

    “Voter fraud is a criminal offence and we will not tolerate it. Voters are now required by law to furnish an identifiable residential address to the IEC upon their registration to vote.  All instances of tampering with the voters’ roll and bussing voters into areas where they do not legally reside will from now on result in criminal prosecution. The legitimacy of our democratic institutions hinges on free and fair elections,” said Dube-Ncube.

    It is inconceivable to accept that those community members whose name are found illegally on the voters roll in wards where they do not reside are not willing participants.  Our legal system should demand answers from individuals whose names are illegally on the voters roll and they will have to explain how it all happen, said Dube-Ncube.

    “It is the community that are the custodian of our Constitution and they must lead from the front in exposing fraudsters who are masterminds behind the expensive expeditions to steal the elections through illegal means” Dube-Ncube added.

    Dube-Ncube who was accompanied by Members of the Provincial Legislature include Nomagugu Simelane-Zulu and Jomo Sibiya, today visited Nquthu where she inspected the state of preparedness for the upcoming by-elections.

    Nquthu local municipality was formally dissolved by the provincial executive following a protracted stalemate when the political parties elected in the August 2016 local government elections repeatedly failed to elect municipal office bearers.

    Dube-Ncube who engaged with various communities under the trees and in open fields, expressed satisfaction with the preparations and the palpable excitement by the communities to participate in the upcoming elections,

    “This is an opportunity for the community to elect leaders who will put their interest first and to correct the past mistakes”

    She also expressed satisfaction with the progress made in electrifying most of the ward in Nquthu.

    “We are determined to see free and fair by-elections at Nquthu that will allow this municipality to be properly reconstituted to serve its residents as the constitution of the country requires. This means that only those eligible voters who legally reside in Nquthu will be allowed to vote in the upcoming by-elections,” said Dube-Ncube.

    Ends

  • MEC Nomusa Dube-Ncube Expresses Shock At Untimely Death Of Richmond Deputy Mayor

     

    KZN MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs (Cogta), Nomusa Dube-Ncube, is urging the law enforcement agencies to investigate the cause of death of Richmond’s deputy mayor Thandazile Phoswa, who died from a gun-related injury on Sunday night.

    “We are shocked by this untimely death which comes only a few weeks after the killing of the municipal manager at the same municipality. Our thoughts and prayers are with the family and the constituency of the deceased deputy mayor,” said KZN MEC for Cogta Nomusa Dube-Ncube.

    Even though the cause of the deputy mayor is unknown, KZN Cogta has repeatedly expressed its concerns about the killing of public officials including councillors, municipal officials and traditional leaders, since the 2016 local government elections.

    “It is important that we get to the bottom of this latest untimely death and while the law enforcement agencies investigate, we urge members of the Richmond community to remain calm,” said Dube-Ncube.

    For more information contact: KZN Cogta spokesperson Lennox Mabaso, 082 884 2403 Msawakhe Mayisela 0609664220

    03 April 2017.

    Ends

     

     

  • Dube-Ncube calls on amakhosi to heed call by Zulu King to tap into ocean economy

    KZN MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs (Cogta) Nomusa Dube-Ncube says that for the province to make a dent on poverty and inequality, amakhosi should take the Zulu monarch’s call to tap into ocean econony seriously. Dube-Ncube echoed the king’s sentiments during the installation of Inkosi Langelasembo Mkhize in Egoji in Mbumbulu where the monarch urged amakhosi not to focus only on agriculture.
     
    “It is high time that we diversify or else risk our people being constantly trapped in grinding poverty. Let us take the opportunities that are out there to better the lives of the people we are leading. We need to explore what the ocean economy has in store for us. I want all amakhosi who are based along the coast, to do this,” said King Goodwill Zwelithini.
     
    Concurring with the king’s call, Dube-Ncube said her department will always be supportive of any initiatives aimed at improving the well-being of people residing in the rural areas.
     
    “The king is quite right, we have not done enough to take advantage of the fact that we are a coastal province. What would prevent traditional communities led by amakhosi from buying fishing boats and building packhouses where fish are be processed, canned and sold in the market? I believe our people could make a living out of it and black industrialists may be created out of this initiative. It is a big industry that our people have been excluded from,” said Dube-Ncube.
     
    Dube-Ncube said nowadays oceans are a growth point for numerous industries including fishing.
     
    “Ocean economy forms part of our government’s commitment to Radical Economic Transformation that will catapult our country into new growth heights. Channelling our energies and resources into this sector of the economy is going to help us in our endeavor to win the war against the triple challenges of poverty, unemployment and inequality,” said Dube-Ncube.
     
    South Africa has 3 924 km of coastline, with KZN accounting for a big chunk of the total. Government’s scientific research shows that the ocean economy could contribute R177-billion to the gross domestic product and create just over a million jobs by 2033 if the country doubles its efforts to tap into it.
     
    Ends
  • mec assures madlangeni community of continued support for their municipality

    The embattled eMadlangeni municipality which had been placed under provincial administration in terms of section 139(1)b of the Constitution following the collapse of governance and service delivery, was paid a visit today by KZN Cogta MEC Nomusa Dube-Ncube who addressed over 3000 community members at the White City Sports Grounds in Ward 2 of the municipality.

    The meeting served the purpose of informing the community of the decision taken by the provincial government to place this municipality under administration. In her remarks, the MEC highlighted efforts made by her department in assisting the council to address challenges it was facing internally. Dube-Ncube noted the lack of willingness from some councillors to work under an administrator but pledged her department’s continued support for eMadlangeni.

    “Poor governance and administrative collapse resulted in legally questionable council decisions and the culture of impunity in the council. There was clearly no adherence to the rule of law. Since the reconstitution of this municipality, councillors have been embroiled in infighting and illegal suspensions and hiring of staff without adherence to the rules and procedures. The root cause of troubles at eMadlangeni is political infighting which has resulted in irregular decisions by the municipal council,” said Dube-Ncube.

    KZN Cogta had previous raised objections about the council’s suspension of the Municipal Manager and the appointment of an Acting Municipal Manager who did not meet the requirements for the job. The deliberately orchestrated instability had effectively halted service delivery and exposed the municipality to various risks, including litigation, corruption and maladministration. Dube-Ncube believes that it would have been wrong for the provincial government to sit by and watch as this unfolds.

    Dube-Ncube called upon all councillors to do their job and work with the new administrator whose job is to ensure that the municipality gets back on its feet as soon as possible and that the needs of the community come first. The MEC stressed Cogta’s position that all its interventions in municipalities, however unpopular, are always taken in the best interest of communities who rightly expect uninterrupted delivery of basic municipal services.

  • Emadlangeni Imbizo Speech by MEC Nomusa Dube-Ncube

    AMAZWI KANGQONGQOSHE WEZOKUBUSA NGOKUBAMBISANA NEZINDABA ZOMDABU KWAZULU-NATALI, UMHLONISHWA UNOMUSA DUBE-NCUBE, EMBIZWENI KUMASIPALA WASE MADLANGENI

    ==================================================================

    31 Januwari 2017

    ==================================================================

    Mphathi wohlelo;

    Amakhansela wonke;

    Amakhosi;

    Izinduna;

    Mphakathi waseMadlangeni  wonke;

    Angibonge ngokuthola lelithuba lokuba sihlanganyele kanye nani lapha namuhla kulembizo, nokungenye ngenye yezindlela esizama ngayo siwu Hulumeni wenu, ukuthi sihlale-sihale, sixhumane nani uma kukhona isinqumo esikhulu esisithathile, nesinomthelela omkhulu kwinhlalakahle yenu.

    Izimbizo-ke zenzeka ngaphansi kohlelo lukaHulumeni oluzichaza lona njengoba kusukela ngisho nasemandulo besazi njengabantu abangama-Afrika ukuthi kuyaye kuhlale- kuhlale bese kubizwa imbizo, lapho khona kuzodingidwa udaba oluthile ngenhloso yokuba kuhlanganiswe amakhanda ngenhloso yokuthola isisombululo enkingeni okungabe umphakathi noma isizwe sihlangabezane nayo..

    Ngokwazi kwethu ubudlelwane bethu njengoHulumeni wenu buhle kakhulu okufakazedla lokhu ukuthi lendawo ayikhishiwe inyumbazane uma kuziwa ekwabiweni kwezinhlelo zentuthuko.  Kukhona eningakukhomba okwenziwe uHulumeni nokunenze nikuthakasele ukuthi nani niyizakhamuzi zakuleli.

    Ingqikithi yalembizo wukuba sizonazisa mphakathi ngokusemthethweni, ukuthi uHulumeni wesiFundazwe usuhambe- wahamba waze wafinyelela esinqumeni sokuthi athathe amandla lapha kuMasipala wenu. Lokhu kwenzeke ngesandla soMnyango wami egameni loHulumeni wesiFundazwe.

    Okusenze-ke size sifinyelele kulesisinqumo, yingenxa yokuthi amaKhansela enawa khetha enze ukuthi kungabi nozinzo kuloMasipala. Lokhu sikusho ngoba besilokhu sibikelwa ngokulwa kwawo nokuholele ekutheni kwezinye izikhathi kuthathwe izinqumo ezingekho emthethweni. Phakathi kokunye kunabasebenzi abamiswa ngokungemthetho, abanye baqashwe kungalandelwe mthetho, nokube nomthelela omubi ekulethweni kwezidingo ngqangi kini mphakathi.  Lokhu akwehlanga kahle neze kithi singuHulumeni nokupheqe ukuthi kubekhona esikwenzayo ukuvikela nina noMasipala.

    Angazi kukangaki siwayala amaKhansela ukuthi ngaso sonke isikhathi, awahlale njalo ekhumbula ukuthi alapha emkhandlwini nje, athunywe inina mphakathi. Awayele lapha ukuyo feza izinjongo zawo kodwa ezomphakathi. Kodwa-ke kubukeka sengathi uma sikhuluma kungena ngapha kuphume ngapha. UHulumeni ngeke-ke ahlale esonge izandla inhlalakahle yomphakathi ibe iqhubeka ithunazeka. Okhethweni loHulumeni basekhaya naphuma ngobuningi benu ngenhloso yokuthi nivotele abantu abazo letha impilo engono kini. Anivotelanga ukuthi nihlupheke okukanye ukuthi amaKhansela eyolwa laphana noma athathe izinqumo ezingekho emthethweni.

    Angishoke ukuthi sizame konke okusemandleni  ukulekelela amaKhansela ukuthi kube nozinzo lapha, kodwa kwanhlanga zimuka nomoya. Ngikhuluma lapha ngamadoda emizi nomama bemizi kodwa abaziphathisa okwezingane zase nkulisa futhi nazo zingcono kakhulu ngoba uma uthi zithule umsindo ziyalalela. Lokhu kwaseMadlangeni angazi ngingakubiza ngani. Ngoba ngampela mangingabuza wonke lamaKhansela ukuthi ikuphi anakho okufakazela ukuthi bangabaholi abaqotho abawukhathalele umphakathi akekho namunye onganeqholo lokungikhombisa ngoba nanku uMasipala uyaqhuga.

    Sibe sesibona-ke singuMnyango uCogta ukuthi impela isimo lesi sibeka inhlalo yenu mphakathi engcupheni kakhulu, nokuyilapho sibe sesibikela uNdunankulu ubaba uWillies Mchunu kanye nekhabhinethi yonke yakhe, nalapho kube sekuthathwa isinqumo sokuthi makubhekwe ukuthi umthetho-sisekelo wezwe lethu wona uthini-ke esimweni esifana nalesi.

    Umthetho-sisekelo ke ngokwesigaba 139 (b), uyalela phakathi kokunye lapho uHulumeni wesiFundazwe usuzinelise khona ukuthi uzinzo alukho, sekunokuphazamiseka kokulethwa kwezidingo ngqangi, kuyodingeka ukuthi kungenelele. UMnyango lona wethu, bese kuba yiwona othatha izintambo zokulawula ukusebenza kukaMasipala, emva kokubeka lokhu ezithebeni zeKhabhinethi.

    Nebala uNdunankulu uMacingwane ube esekhipha umyalelo wokuthi kumele kulandelwe umthetho-sisekelo wezwe.

    Kanti futhi sibe sesibikela nesakhiwo sephalamende likazwelonke esiwumkhandlu oyiso ekusebenzeni kwezifundazwe (iNational Council of Provinces), mayelana nalesisimo salapha kanye nangezincomo zokuba kungenelelwe.

    Yingakho-ke ngilapha namuhla ukuthi sibe nenkundla efana nalena lapha sinazisa khona ngokusemthethweni, ningezwa nje kuphela kwabezindaba.

    Angibike-ke ukuthi sesijube umlawuli  oyiso likaNgqongqoshe nozozinza lapha. Uyena-ke ozothi alandele zonke izinsuku aqinisekisa ukuthi konke okumele kwenziwe nguMasipala ukusingatha izimpilo nenhlalo yabantu, ngempela kuyenziwa.

    Mphathi wohlelo ukuba khona kwami lapha angisho ukuthi ngakolunye uhlangaothi angeneme neze ngoba lokhu kukhomba uhlobo lwamaKhansela esinawo emiphakathini yethu. Ngolwesihlanu lolu esiphuma kulo besinomhlangano omkhulu lapho simeme wonke amaKhansela ukuthi azozibophezela ohlelwenikazi lwethu lwe “Back to Basics” nesizama ngalo ukuguqula indlela yokusebenza koMasipala bethu, kuphuthume izinhlelo zentuthuko kubantu bakithi. Ngethula inkulumo yami, amaKhansela ngiwa donse ngendlebe ukuthi itshe logaya ngomunye umhlathi manje. Angeke sikubekezelele ukuthi kuzongabi nozinzo koMasipala ngenxa yawo besekuyathulakala nje. Sekuzoba khona ukukhala nokugedla kwamazinyo, angiphathi uma kuze kufinyelela ekutheni kulahleka imali yabakhokhi bentela. Imali soyithatha kuwo uqobo amaKhansela, akwazi lokho. Ngibatshelile ukuthi umkhandlu akusiyo indawo yokudlala, kodwa indawo lakhona kuhlanganiswa amakhanda ngenhloso yokuthi kuqhamukwe namasu okuletha impilo engcono kubantu bakithi. Asikwazi ukuthi abantu bakithi bohlupheka kusakhona uHulumeni wobandlululo, baphinde futhi bahlupheke sekuphethe uHulumeni wabo. Phinde angeke sikuvume lokho.

    Ingakho ngininxusile nasekuqaleni ukuthi nathi siwumphakathi akesiwaphoyise amaKhansela esiwakhethile. Singabesabi ngoba uma sibesaba, intuthuko soyizwa ngendaba bona bebe beqhubeka bephila kahle nemindeni yabo. Ngithi angidlule kuloku ngoba kungiphatha kabi. Nami angithandi ukuthi ngolokhu ngaba nalezi mbizo ngibikela umphakathi ngezenzo ezimbi zabantu abadala abakhombisi ukuphusa komqondo nokubeka impilo yabantu abakhethile phambili.

    Ngiyazi kunemfundisoze yokuthi uHulumeni yiwo owenza kube nezinkinga lapha.  Lokhu akulona iqiniso.  AmaKhansela eniwakhethile iwona kanye asidalela izinkinga. Ngiyafisa ukuthi futhi njengaba voti nezakhamuzi akenibe nesithangami nawo niwabuze ukuthi kusuke sekwenze njani ngampela ukuthi nithi niwathume okunye wona afike enze intando yawo.

    Sizwile ngandlebenye ukuthi amanye amaKhansela anokwenza ngalemashi okuthiwa beyikhona lapha kukhonondwa ngesinqumo esisithathile. Lento siyathatha njengobuxoki ngoba abantu banele bahlulwe ukwenza abathunywe kona bese kuba lula ukukhomba umunwe kuHulumeni wesiFundazwe ukuthi iwona owenza kube nezinkinga kanti cha akunjalo.  Ngiyacela kini nonke ukuthi ningabi ingxenye ya lama mashi ngoba kudlalwa ngani, kunalokho babizeni nibabuze ukuthi yini lento abayenza lapha emkhandlwini.

    Ngakho-ke ngifisa ukusho ukuthi silindele ukuba njengezakhiwo zomphakathi nibambisane nalomlawuli oyiso likaNgqongqoshe esimthume lapha, ukuze konke okumele kwenzeke emphakathini kwenzeke ngempumelelo.

    Ngiyacela ukuthi qikelelani ukuthi amakomidi amawadi ayaphila, yiwona phela ayizithangami ezisemqoka ukulalela izimvo zomphakathi bese zithathwa ziyiswa ebuholini bukaMasipala, nokungumnyango wethu-ke omele ubuholi bomkhandlu ngaphansi kwalesisimo esengisichazile.

    Kuningi okunye okulindeleke ukuba kwenzeke kusuka manje koMasipala, nokuyizinto ebezizovele zijame nje zingenzeki lapha eMadlangeni ukuba asingenelelanga njengobuholi ezingeni lesiFundazwe.

    • Ngingabala ukuqalwa kwezinhlelo zokwakhiwa kwesabelo mali esizophasiswa maphakathi nonyaka ozayo;
    • Ngethemba ukuthi mkhulu umsebenzi owenziwayo ukuba kuxhunyanwe nomphakathi ngenhloso yokuba kubhekwe ukuthi osomqulu wentuthuko edidiyelwe phecelezi I Integrated Development Plan, ngakube asahambisana na nezidingo zomphakathi;
    • Kumele futhi kwakhiwe amakomidi omasipala asemqoka, njengalawo abhekelele ukuphathwa ngendlela kwezimali (Municipal Public Accounts Committee);
    • Kumele futhi kuqinisekiswe ukuthi bakhona abaphathi abaphezulu njengo Menenja kaMasipala kanye noMgcinimafa. Nokunye okuningi.

     

    Wonke lomsebenzi bekumele engabe usunethutshana uqaliwe, kepha ngenxa yokungabikho kozinzo lomsebenzi uphazamisekile.

     

    Ngakho-ke ningezwa abantu benikhohlisa bethi yithi esidala kungabi nazinzo lapha. Kodwa ukungenelela kwesiFundazwe kube yinto nathi ebesingayilangazeleli kodwa esizithole siphoqeka ukuba siyenze, ngenxa yokukhathazekela izakhamuzi emazingeni aphansi. Kanti futhi akukhonto thina esiyizuzayo ngokungenelela kodwa sisuke sivikela abavoti nokuyibona abalindele ukulethwa kwezidingo kuloMasipala.

    Ngiyathanda-ke nje mphathi wohlelo sengiphetha ukuba kafushane ngichaze ukuthi ukuba khona kwalolungenelelo kanye nokuphumelela kwalo, kuncike kakhulu ekubambisaneni phakathi kwesithunywa lesi sikaHulumeni, umphakathi kanye namakhansela.

    Angikuveze futhi ukuthi lomkhandlu sowuqapha ngeso lokhozi. Uma kuqhubeka kungabibikho zinzo, uMthetho-Sisekelo uyalela ukuba iKhabhinethi bese yenyusa izinga lokungenelela, ngokuthi ivele iwuhlakaze umkhandlu bese iphinde inikeza ithuba umphakathi ukuba ukhethe kabusha amakhansela okhethweni oluyoba yisipesheli.

    Asilindele-ke ukuba size sifinyelele kuleloqophelo lokuhlakaza uMasipala, ngakho sinethemba elikhulu lokuthi sonke sizobambisana kuze kuba isimo sibubyela kwesijwayelekile.

    Siyakhuleka naseMakhosini aseNdlunkulu ukuthi asondele, ngoba uholo lawo lubalulkile kakhulu ikakhulukazi uma isimo sinjena. Ngaphandle kwao kulesiFundazwe asisoze saqhubekela phambili.

    Ngiyabonga…

  • zulu monarch pays tribute to struggle heroes before thousands on kzn south coast

    The king of the Zulu nation, his Majesty Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu, today paid tribute to apartheid struggle hero and activist Ahmed Kathrada and long-time comedian and beloved actor Joe Mafela, both of whom brought hope to many in the country during the darkest of hours of apartheid.

    His Majesty paid these tributes today before thousands of residents from the Dlamini-Fodo clan where the king was present to install Senz’esihle Dlamini as Inkosi. At this gathering, his Majesty was accompanied by KZN MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs (Cogta) Nomusa Dube-Ncube and former Chairperson of the African Union Nkosazana Dlamini-Zuma.

    In his address, the monarch thanked Dlamini-Zuma for the role she had played within the African Union where she implemented significant programmes like Agenda 2063 and the promotion of the ocean economy that has a role to play in uplifting the lives of millions of people across the continent.

    The king made a clarion call for communities within the province to resist service delivery protests which seek to destroy public infrastructure. “As a nation, we must not destroy our dignity. We have to be builders but violent protests paint a negative picture of us all. It is my wish that all our communities be havens of peace where violent protests and crime are frowned upon,” said his Majesty.

    The king also emphasised his call for 100 hectares of land to be set aside by each Inkosi in the various communities within this province as a way of promoting agriculture and fighting against poverty.

    In her remarks, Dube-Ncube warned communities of the dangers of inclement weather as the province has recently witnessed a tragic incident in Harding where a grandmother and her child were swept away when crossing a river.

    For more information please contact: KZN Cogta spokespersons Lennox Mabaso, 082 884 2403; or Msawakhe Mayisela, 060 966 4220

    30 March 2017

    Ends.

     

  • Speech by MEC Dube-Ncube at the installation of Inkosi Dlamini-Fodo

    Note to editors: Remarks by the KwaZulu-Natal MEC for the Department of Cooperative Governance and Traditional Affairs Nomusa Dube-Ncube on the occasssion of the Installation of Inkosi Dlamini-Fodo in the uMuziwabantu Local Municipality near the town of Harding. This event was presided over by his Majesty the King Goowdill Zwelithini kaBhekuzulu.

     

    Ngibingelela ngokukhulu ukwethaba nokuzithoba ngokuthola lelithuba lapho khona singuhulumeni wesifundazwe salapha kwelakithi KwaZulu-Natali, siphelezele iSilo Samabandla emsebenzini waso wokugcoba ngokusemthethweni nangokwesiko inkosi yesizwe lapha emzini kaFodo namuhla.

    Silo samaBandla Onke, silapha nje namuhla ngeke silibale ukuthi izwe lethu lisemanzini kulandela ukuwa kwenye yezinsika nengqalabutho yomzabalazo ehlonishwa umhlaba wonke ubab u-Ahmed Kathrada.  Ngicabanga Hlanga Lwezwe, ukuthi kubalulekile ukuthi sithi uma sizogubha sibungaza ukunyathela koNgangezwe Lakhe lapha KwaFodo, sigubhe impilo nomzabalazo walamaqhawe afana nobaba uKathrada, okuyiwona okwathi uma umkhonto owawusetshenziswa ngamaqhawe eholwa yiziNgonyama ezingoBaba noKhokho bakho Silo uwa, awucosha aqhubeka alwa impi yokukhulula lelilizwe okungukuthi umzabalazo wamakhosi nezizwe wokubuyisa izwe kubaninilo awufinyelelisa esiphethweni.  Sithi ndlelanhle kulamaqhawe akulwile ukulwa okuhle.

    Mphakathi nesizwe sonke kungumsebenzi esinentshisekelo ngawo kakhulu lona nina beSilo ukuba imisebenzi kanye nemicimbi namasiko okuthinta ezomdabu, sikunikeze isithunzi esifanelekile, ngenxa yokuthi phela ezomdabu nobukhosi bethu bomdabu bonkana buyisisekelo kanye nomgogodla wethu njengesizwe samaZulu kanye nama Afrika nje ewonkana.

    Futhi ke iqiniso wukuthi ngisho nezizwe zamazwe angaphandle angewona awase Afrika nazo zinabo ubukhosi bazo.

    Ama Shayina anomlando wobukhosi bomdabu, kanjalo nama Japhani, ama French, amaNgisi njalo njalo.

    Bese kuya ngokuthike kulelozwe nalelozwe, izakhamizi zivumelene ngokububeka kuliphi izinga ubuholi bomdabu kanye nezinto eziphathelene namasiko.

    Nakuba sazi ukuthi sivumelene lapha eNingizimu Afrika ukuba sibuswe ngaphansi kohlelo lwentando yeningi, kepha nokho siphinde futhi sama saqina egameni lokuthi nakuba izwe lizoholwa ngoMongameli kanye noNdunankulu abavotelwayo ngaphansi kwentando yabantu – kepha angeke sazikhohlisa sithi ubuholi bomdabu abusenayo indima njengomgogodla wethu thina bantu abansundu.

    Siyakholwa wukuthi – uma singase silahle ubuholi bomdabu, kusukela ezingeni lezinduna zezinsizwa namagoso ezintombi, kuya ezinduneni zezigodi, amakhosi ezizwe kuze kufike kwinhloko yethu Ongangezwe Lakhe njengoba simphelezele nje namuhla – ngalokho nina boHlanga singabe sesizigwaze ngowethu isibili.

    Angithi phela nabamhlophe bathe uma befika kuleli, besazithobile wena owabona inyoka igodole, bezishaya abacela ukuphumula nje badlule baye eMpumalanga beyofuna izinongo zokudla, bahamba bahamba babona ukuthi leli lakithi linothe kakhulu.  Kodwa futhi babona ukuthi akulula ukuba balidle kalula ngoba lababantu abalakhele bayimbumba ngaphansi kobuholi bamakhosi kanye namasiko abo.

    Babe sebeqhamuka neqhinga lokuthi basihlakaze basidunge, bacekele phansi ubukhosi bethu.

    Ngikhuluma nje namuhla, sehla senyuka singuhulumeni sihambela izizwe ezehlukahlukene ngenhloso yokuba silungise umonakalo omningi odalwe ngamaNgisi ngesikhathi edunga isizwe sikaZulu, eziqokela ngokwawo ukuthi lomhlaba afuna ukuba ubuswe ngaphansi kukabani, ukuze njalo kufezeke izinhloso zawo zokuqhwaga leli lobabamkhulu.

    Ngomusa kaNkulunkulu esimkhonzayo, nesijabulela futhi ukuthi sibuswa yiSilo esimesabayo futhi esimazisayo uNkulunkulu – sibe sesikwazi ukuthi sibe nomzabalazo wokulwela inkululeko yalelizwe, nokube wumzabalazo ogcine uzale lenkululeko esesinayo kusukela ngonyaka ka 1994.  Nokuyinkululeko futhi esinikeze amandla okuba sibeke umthetho-sisekelo okwenza kube yimpoqo ukuba kuhlonishwe futhi kunikezwe isithunzi ubuholi bomdabu kanye namasiko ethu esintu.

     

    Silapha nje namuhla yingenxa yawo lomthetho-sisekelo, nothe wabe usuzala umthetho kazwelonke iTraditional Leadership and Governance Framework Act ephasiswe ngonyaka ka 2003.

    Lomthetho ukubeka kucace ukuthi kungukwephula umthetho ukungaqhamuki nezinhlelo zokubuyisa isithunzi samakhosi kanye nokuvikela indima yamakhosi ekuthuthukisweni kwemiphakathi.

    Kube sekubhekwa futhi ukuthi izifundazwe ngazinye kuleli lakithi eNingizimu Afrika zinezimo zokuphila ezingafanani ncimishi, ngakho kuyomele ukusebenza kwalomthetho kazwelonke kubuye kuphundlwe ukuze kuhambisane nesifundazwe ngasinye.

    Nebala kube sekuzaleka umthetho wesifundazwe sakithi lapha KwaZulu-Natali, nokuyi Traditional Leadership and Governance Act yona ephasiswe ngonyaka ka 2005, emveni kokuba kube nocubungulo olujulile lwezimo zobuholi bomdabu ezithinta lesisifundazwe sakithi.

    Silapha namuhla ngelikhulu igunya elivikeleke emthethweni, ngenhloso yokuba lomgogodla wethu wobuholi bomdabu uqhubeke uthuthuke uye phambili ukuze kuthi lapho uhulumeni usebenza ezingeni lomasipala ukuthuthukisa imiphakathi, lowomsebenzi ube lula ngenhla yobumbano lobuholi boselwa kanye nabaholi abavotelwayo abangamakhansela.

    Kwezinye izindawo kuyenzeka-ke ukuthi kube nezinselelo zokungaqini kahle kwamaxhama okuxhumana nokubambisana phakathi kobuholi bomdabu kanye namakhansela.

    Nakuba lesisimo kungaseyona inselelo esabalele isifundazwe sonkana ngenxa yomsebenzi ebesilokhu siwenza njengomnyango sihlanganisa iminyango ehlukahlukene futhi silethe uqeqesho olunzulu, kepha lona kusengumsebenzi oqhubekayo.

    Ivangeli esilishumayelayo emihlanganweni esibanayo sibandakanya amakhosi kanye namakhansela, yivangeli lokuhloniphana nokwamukelana ukuthi zombili lezizakhiwo zobuholi zisemthethweni futhi zikhona ngokwentando yabantu.  Futhi zombili ziyadingakala uma kungukuthi sifuna ukuyibona ngamehlo siphinde siyiphathe ngezandla intuthuko emakhaya ethu.

    Umsebenzi wokuthuthukisa ezomdabu awupheleli nje kulona esingawo namuhla, kepha sinezinhlelo eziqhubekayo zokuba amakhosi acijiswe ngolwazi lwezokuhola ezikhathini zamanje lapho sekunentando yabantu kanye namalungelo ahambisana nayo.

    Ngikhuluma nje amakhosi amaningi asefunde agogoda ohlweni lukahulumeni ngokubambisana nenyuvesi yaKwaZulu-Natali, lapho khona senzela ukuba amakhosi aqonde imithetho; akwazi ukusebenzisa ama computer kanye nama internet; akwazi futhi nokuqonda ukuthi uhulumeni nje uwonke usebenza kanjani kumele kulandelwe yiphi imigomo nemigudu nxashane kwethulwa izinhlelo zentuthuko.

    Futhi sikwenza kube lula ukuba izakhiwo zamakhosi ngokwazo nje, zikwazi ukuba zisebenze ngokwezinhlelo zawo.  Ekuqaleni kwalenyanga nje sethule izimoto ezimbili ezintsha ceke, nokuyizinqola ezizokwenza kube lula ukuba uSihlalo weNdlu yobuholi bomdabu, iNkosi yaseMadungeni, kanye noSekela Sihlalo, iNkosi uMapholoba, bakwazi ukuhambela imihlango ebandakanya izindlu zobuholi bomdabu ngokwehlukana kwazo ngenhloso yokuba sibe wubumbano oluzokwazi ukushesha luyise isifundazwe sakithi ekusaseni elinenhlalakahle yabantu.

    Amakhosi siyawalekelela ngezibonelelo zomakhalekhukhwini, kanti futhi ayaboneleleka ngezinyawo lapho khona kusuke kumele athathe uhambo lwemihlangano ebandakanya umsebenzi wesizwe.

    Abanye bethu sebebonile ukuthi kuleminyakana nje edlulile, sesibe nohlelo lokwakha izinkantolo zamakhosi ngendlela ethe ukwehluka ukunaphambilini.

    Thina kulohulumeni asikholelwa wukuthi umsebenzi wenkosi kumele uphelele ekuthetheni amacala kuphela.  Kepha sikholelwa wukuthi kumele inkosi nomkhandlu wayo bakwazi ukuba nendawo esebenza nemisebenzi yentuthuko ngokubambisana namakhansela.

    Yingakho nje manje sesakha lokhu esikubiza ngama Traditional Administrative Centres, nawo futhi esiwakha ndawonye nezakhiwo zikahulumeni ohlelweni lwama Community Service Centres, nalapho kuba namahhovisi kanye nama boardroom okubamba imihlanango, esiyingini esisodwa nalapho kwakhiwe khona ama office ako Sassa, oHome Affairs, njalo njalo.

    Lolu kusewuhlelo oluqhubekayo, ngakho okwamanje uzothola lezizikhungo seziphothuliwe, kanti kwezinye izindawo zisakhiwa.

    Nokho nayo inkosi yesizwe esingayo namuhla, ngiyafisa Hlanga Lwamakhosi, Silo Sethu, ukuba ngigcizelele kuyona inkosi ukuthi ngokwesiqu sayo inomsebenzi omkhulu njengawo wonke amakhosi akithi esifundazweni.

    Thina okwethu wukuba sidale isimo sokusebenza ukuba sibe lula, sinikeze izinsiza, futhi siqinise namaxhama okubambisana nokuxhumana kwizakhiwo zonkana.  Kodwa ekugcineni umsebeni uyokwenziwa yiyona inkosi uqobo ngokubambisana nesizwe kanye nomkhandlu wayo.

    Bantu bakithi, siphila ezikhathini ezimanzonzo kakhulu, lapho khona lingasashoni ilanga kungazwakalanga isimo esihlasimulisa umzimba emakhaya ethu.

    Sivuka sizwe kuthiwa sekuhlaselwe amalunga omndeni thizeni wonke kwavalwa ngehlahla; noma mhlawumbe sekuthunjwe usana luzelwe; noma sekudlwenguliwe, njalo njalo.

     

    Ngeledlule nje khona lapha ngaphansi kukamasipala iHarding, kade kuvakashele ithimba longqongqoshe besifundazwe ngaphansi kohlelo luka Operation Sukuma Sakhe, nengikholwa wukuthi sonke manje sesiyazi ngaloluhlelo njengoba sekuyophela iminyaka ecela eshumini lusunguliwe, ngenhloso yokuba uhulumeni nemiphakathi ezingeni lamawadi kubanjiswane ukuze kufezekiswe izinjongo eziyishumi nambili eziphambili mayelana nokuthuthukiswa kwabantu.

    Okuthe kwahlaluka-ke njengoba iKhabhinethi ibihambele lendawo, kube yizinga lobugebengu obuhambisana nokusetshenizisw kwezidakamizwa, okubalulwe yinina mphakathi njengeseliphezulu ngokwesabisayo.

    Elami ke lithi ubuholi bakithi bomdabu busethubeni elikhulu, njengoba noNdunankulu weSifundazwe ubaba uMacingwane, ekubalulile lokhu enkulumweni yakhe yesimo sesifundazwe, ukuba kube yiwo amakhosi nezinduna namaphoyisa enkosi ababonakala beyibambe phambili lempi yokuba kuqedwe lesisihlava sokuphelelwa ngubuntu kubantu bakithi.

    Ukuba sonke besingamakholwa, bengizoqinisa kakhulu ngasohlangothini lweZwi likaNkulunkulu. Ngoba phela ezwini likaNkulunkulu yilapho kutholakala khona zonke izimpendulo namacebo okuphila nokuphilisanan ngokuthula nangothando.

    Kodwa ngoba asikholelwa sonke eBhayibhelini, ngizothanda ukukhumba isizwe nabona bonke nje abantu bakithi abamnyama ukuthi kusukela emandulo, ngisho inkolo ingakafiki, thina besiyisizwe esiyazisayo inhlonipho futhi esinozwelo komunye nomunye.

    Ingane incane ibikhuliswa ngaphansi kwesisekelo senhlonipho, ifundiswe ukubingelela nokuthobeka.

    Ngiyafisa nkosi yesizwe namakhosi onke esifundazweni sakithi nasezinduneni, ukuba ngihlabe ikhwelo lokuba sibuyele kokwakithi, sifundise abantwana bethu ngothando nenhlonipho.

    Siyazi ukuthi isiminingi imimoya esivunguza ezweni, kanti nezimfundiso seziningi, nokubandakanya izimfundiso ezimbi zobumnyama ezifika kubantwana bethu ngezindlela eziningi, ezinye zazo esingeke sakwazi ukuzinqanda ngenxa yokuthi siphila esikhathini lapho khona sekwaba nezindlela zokuxhumana ezishesha ngaphezu kwesivinini somoya, njengomabonakude nama social network o-facebook no twitter no Instagram njalo njalo. Ngakho-ke ulwazi oluhle lubhebhetheka ngokufana nemfundiso-ze.  Futhi akulula ukugxambukela kwazise siphila esikhathini samalungelo avikelekile kumthetho-sisekelo wethu esiwuhloniphayo.

    Kepha ngiyakholwa wukuthi ubuncono singabubona nxa kuphela singavuka siyibambe, ngingasasho ibutho uVukayibambe, okuyibutho leSilo uDinuzulu kaCetshwayo.

    Ngempela singakwazi ukuqhamuka namacebo ngokubambisana, okuthi singaluvuselela kanjani usikompilo lokwesaba ihlazo kubantu bakithi.

    Bese kuthi-ke lapho khona singeke sisalungisa khona, masibambisane phela ekuthenini izigebengu zibikwe kwabomthetho zifakwe ozankosi, zivalelwe etilongweni.

    Akumele nje esizweni salapha kwaFodo, siphile nje kube sengathi konke kuhamba ngononina, ekubenini sazi ukuthi phakathi kwethu kukhona abashushumbisa isidakamizwa iwhoonga ezinganeni zethu. Sithule nje sisonge izandla, sigwinye kushisa njengo Gwinyitshe.

    Kanti ama ward committee enzani?  Kanti ikhansela nomkhandlu wenkosi kwenziwani bakwethu, uma kungeke kwahlanganwa kubizwe amaphoyisa kukhonjwe ngenjumbane lapho khona kunomthombo wobunswelaboya?

    Indawo yalapha kwaFodo idume kahle bakwethu; njengesizwe nisemathubeni okudlondlobala ngisho nakwezokuvakasha njengoba ninayo ngisho ne Cultural Village esethubeni nelokuthi ikhule ihehe izivakashi eziningi ezivela kuleli kanye nasemazweni angaphandle. Ezokuvakasha sezibalulwe njengeminye yezindlela ezinqala esingakhulisa ngazo umnotho wethu kuleli.

    Kodwa konke siyokwenza ngokuba sibambisane ngakuzona zonke izinhlaka zempilo.

    Angeke ngiyikhulume-ke nje eyokuziphatha ngendlela kwethu thina baholi.  Nanoma kuphi uma inhloko yekhaya ilahlekile, kanjalo futhi nekhaya lonke liyovele lidunguze ontwini ngokunjalo.

    Ngakho nkosi yesizwe sinethemba elikhulu futhi sizohlala ngokukukhulekisa ukuba ukwazi ukuhola isizwe sokhokho bakho ngobuqotho, ngenhlonipho nangobuhlakani obuhambisana nothando kubantu.

    Sifunde bakwethu emakhosini asandulela afana namakhosi afana noDavide kanye nendodana yakhe uSolomoni, abadume njengamakhosi akhombisa ubuhlakani obuhambisana kakhulu nokwesaba uNkulunkulu.

    Nakuba zaba khona iziwombe lapho khona bashelele baphambuka ezimisweni zikaNkulunkulu, kepha siyababona bezisola ngomkhuleko bebuya bezithoba kuMdala weZinsuku.

    Nasi neSilo sethu phambi kwethu, singumholi ongubaba wesizwe omazisayo kakhulu uNkulunkulu. Akusingabazi nokuthi uJehova umbusise ngesipho esingandelenkosi, sokuba alibuse iminyaka eminingi ukwedlula wonke amakhosi emlandweni wesizwe sikaZulu. Hlanga Lomhlabathi!

    Ngaleyondlela Nkosi yesizwe sikaFodo nawe ngokuthanda abantu bakho, ubahloniphe uzihloniphe nawe, ngempela uyokwazi ukuba yisibonelo esihle esizweni, kanjalo kuzaleke imindeni nayo esiyozala izizukulwane ezigqame ngenhlonipho, isizotha nobumbano.

    Ngithathe lelithuba mphathi wohlelo, ngibonge kakhulu kwi Silo Samabandla ngokungivumela ngithintithe amazolo.

    Hlanga Lwamakhosi!

  • KZN Cogta MEC decries manipulators as electoral court delays phongolo by-election

    KZN MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs (Cogta) Nomusa Dube-Ncube has expressed disappointment that there are still individuals who wish to manipulate municipal by-elections as the Electoral Court rules to delay a Phongolo by-election until the local voters’ roll has been rectified.

    MEC Nomusa Dube-Ncube has had to postpone and approve new date for the by-election that was scheduled to take place in ward 7 of uPhongolo Municipality in Northern KwaZulu-Natal.  The electoral court resolved to allow the Independent Electoral Commission to request the MEC to allow a new date due to discrepancies arising from the voters roll.

    The case regarding the upcoming by-election in ward 7 of Phongolo local municipality was initiated by the ANC whose representatives had questioned the regularity of the voters’ roll, particularly in light of last year’s ConCourt ruling that all eligible voters must furnish an identifiable address upon registration.

    It appears that the voter’s roll has over 300 voters who cannot be positively verified as per the Constitutional Court judgement.

    “We want to strongly condemn what appears to be an emerging practice by some individuals and political parties who resort to all forms of illegalities in order to fraudulently win the by-elections in the province.  It is unfortunate that in this day and age there are still people who think they can win municipal by-elections by stealth. We are nevertheless pleased that the Electoral Court has stepped in at Phongolo and ordered the voters’ roll in ward 7 to be re-examined and rectified,” said Dube-Ncube.

    “We cannot have a voter’s roll where non-eligible voters who do not reside in ward 7 would have been allowed to cast their ballots for the local ward councillor. This would have been tantamount to electoral fraud,” said Dube-Ncube.

    “The time has come to investigate and expose all those enemies of our constitution and democracy who are hell-bent on subverting the will of the people through fraudulent means.   We appeal to the communities to come forward with information as this corrupt practice is putting a stain on our credible and revered electoral systems” added Dube-Ncube

    “We want to see municipalities that derive their mandate from the popular vote. This in itself ensures that such municipalities are accountable to their constituents. No one wants to live under a municipal council whose very democratic legitimacy is being questioned,” said Dube-Ncube.

    KZN Cogta’s role is to mobilise the public for municipal elections and by-elections on a strictly apolitical basis to enhance the legitimacy of local government institutions in the eyes of those whom municipalities are supposed to serve. The management of the elections and the common voters’ roll is a function of the Independent Electoral Commission.

    For more information contact: KZN Cogta spokesperson Lennox Mabaso, 082 884 2403 or Msawakhe Mayisela on 060 9664220.

    Ends.

  • Thousands welcome restoration of ubukhosi to Dube clan in Richardsbay

    KZN MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs (Cogta) Nomusa Dube-Ncube today presided over an imbizo which saw some 3000 people from the Dube clan gather to welcome the appointment of Inkosi Mfanazonke Dube as the rightful traditional leader within the Dube clan of the uMhlathuze local municipality.

    This imbizo came after a visit by MEC Dube-Ncube to the family in January when she informed the Dubes about the recommendations made by the Commission for Traditional Leadership Disputes and Claims presided over by Judge Nhleko. The recommendations made in 2015 stipulated that ubukhosi be returned to the rightful house, as it had been wrongfully given to an incorrect one following the death of Inkosi of this clan in 1975.

    According to Dube-Ncube, the Nhlapho Commission that made these recommendations carefully weighed all evidence presented to it and looked into the customs of the Dube clan and accordingly made the recommendations presented to the traditional community today.

    “As government, our gathering with this community is to ensure that these recommendations are communicated clearly so that there can be stability within this community since disputes of this nature tend to tear apart communities and end up hindering the provision of services to communities. Our gathering today marks a turning point since these recommendations made by the Commission are binding and we now have to accept them and focus on working together to ensure that we build a better future together,” said Dube-Ncube.

    In his address to his traditional community, Inkosi Dube called upon everyone to work together for unity and peace as there is much work that needs to be done for the community to progress to the desired level in terms of provision of service delivery.

    Ends.

     

  • Speech: MEC Dube-Ncube at Dube clan Imbizo

    Note to editors: The following remarks were delivered by the MEC for Cooperative Governance and Traditional Affairs in KwaZulu-Natal Nomusa Dube-Ncube at an Imbizo called by government for the Dube clan in the Mhlathuze Local MunicipalityThis Imbizo was to give community members feedback on the restoration of uBukhosi to correct house within the Dube royal family in line with the recommendations of the Commission on Traditional Leadership Disputes and Claims. 

    Mphathi wohlelo namuhla wusuku oluyingqophamlando lapha esizweni saKwaDube. Silapha ngokuhlanganyela sizophenya isahluko esisha emlandweni wesizwe sakwaDube namaphethelo.

    Engathi phela silapha nina beNkosi ukuzonethulela umbiko njengesizwe nezizwe ezingomakhelwane, ngokuthe kwahlaluka kulandela uphenyo olunzulu mayelana nesihlalo sobukhosi besizwe salapha kwaDube.

    Siyazi ukuthi iningi lenu sekunesikhathi eside nidunguza ebumnyameni, ningazi ukuthi ngempela ngakube iyozala nkomoni, njengoba bekukhona ukungaboni ngasolinye komkhulu, ngokuthi ngakube ubani okufanele ngempela ahlale esihlalweni sobukhosi.

    uHulumeni wethu, ungowabantu ukholelwa kakhulu ekutheni uma ngabe isakhiwo sobuholi bomdabu sintengantenga, soze lesiFundazwe sakwazi ukuthi siphuthumise izinhlelo zentuthuko ezindaweni ezakhele AmaKhosi.

    Ningofakazi futhi ekutheni  izindawo zamaKhosi eminyakeni eminingi engabaleki, bezilokhu zishiywa ngemumva kungakho namunye uHulumeni obuzikhathalele ukuthi nazo zihlomule ezinhlelweni zentuthuko. Ukwenza isibonelo nje, loHulumeni wethu ukubeke eqhulwini ukuthi izinhlelo zika gesi, amanzi nokuthuthwa kwendle zinabele nasemakhaya. Namuhla uma uhamba ebususku ezindaweni zamaKhosi ungafunga ukuthi uhamba edolobheni kulandela ukuqhakaza kukakagesi. Ngiyazi ukuthi ngendlela lentuthuko esixhaphakele ngayo sesiyithatha kalula, sikhohliwe ukuthi emakhaya kwakuthi uma kuhwalala kube kuhwalele sekuyoze kuphumuze ilanga uma kusa.

    Ukubambisana okuhle kwamaKhosi ethu nezakhiwo zikaHulumeni, kwenza ukuthi siwuHulumeni singakutholi ukuphumula uma kukhona isizwe lakhona lungekho khona uzinzo, ikakhululukazi uma kuthinta ikomkhulu lesizwe. Sikusho lokhu ngoba phela iNdlunkulu kunoma yisiphi isizwe iyona enika umkhombandlela esizweni, yiyona futhi eyilanga elikhanyisela isizwe, ihlonze izinyathelo okufanele zithathwe ukuze isizwe sikwazi ukuthi sithuthuke siye phambili.

    Ngakho besikhathazeke kakhulu ngesimo salapha esizweni sakwaDube kodwa senza konke okusemandleni siholwa yiSilo-saMabandla Onke, nokuyisona ebesihlala njalo sibuza ukuthi loludaba ngabe selukuphi. Sikushayele elikhulu ihlombe ukuthi cha ngempela ekugcineni sesize safinyelela esiphethweni ngaloludaba.

    Nina bohlanga, silapha nje kulandela ukuthi sibe nomhlangano nomndeni ezinyangeni ezendlule, nokuyilapha khona sawazisa ngesinqumo ikomidi elibhekele ukuxazulula lapho kunezinkinga khona ngesihlalo sobukhosi  elafinyelela kuso, nokwathi kamumva leso sinqumo sase sethulwa ezithebeni seKhabinethi yoHulumeni wesiFundazwe, kwase kuthi mina ngajutshwa iKhabhinethi ukuthi ngibikele Ongangezwe- lakhe ngalesinqumo.

     

    Angifuni ukugxila kakhulu ngomnyombo walomdonsiswano mayelana nesihlalo sobukhosi besizwe. Ngikusho lokhu ngoba phela thina maZulu noma thina esikhulele ngaphansi kwamaKhosi izindaba zakomkhulu azikhulunywa isinoma ikanjani, nakuba inhloso kungasikho ukuthi khona okufihlwayo, kodwa ngokwesiko lethu, izindaba zakomkhulu, ziyahlonishwa.

    Kodwa kafuphi, Kuzokhumbuleka ukuthi  kulandela ukukhothama ngo 1973 kweNkosi yalesizwe endala  kwabe sekubheduka ukudonsisana koNdlunkulu beNkosi. Kwaphetha ngokuthi kube nophenyo olwenziwa ikhomishana thizeni neyayalela umndeni ukuthi unikeze uholo ngalokhu. Umndeni kuthiwa wavumelana ngo olethu  ngokuthi iNkosi elandelayo iqhamuke ngasekhohlo,  nokuthe kamumva lokho kwasekuphikiswa uhlangothi ngokosiko lwalapha komkhulu, okuyilona kanye okwakufanele kwasekuqaleni, AmaKhosi esizwe  aqhamuke ngakulo.

    Lokhu kwenzeka kanjena nina beSilo, kuthe ngonyaka ka 2015 udaba lwalapha ekhaya lwathulwa  ezithebeni zekhomishana ebhekela ukuxazulula imibango ngezihlalo zobukhosi esiFundazweni. Lekhomishana ngobufakazi obathulwa kuyo, yathola ukuthi ngempela abolibo lomtanenkosi ongasekho u Elijah Dube, ibona okufanele baqhubeke nokuhlala esihlalweni sobukhosi kumbandakanye naye uMtanenkosi u-Elijah uqobo ongalitholanga lelo thuba njengoba ubuKhosi bawela endlini yase khohlo njengoba besengishilo phambilini. Ngokobufakazi obathulwa kwi khomishana kuyavela ukuthi umtwana u-Elijah uyena owayephethe ngisho umkhonto mhla kutshalwa iNkosi endala uMagemegeme nokwathi kamumva wahlaba isoyi  leliba leNkosi ngaphambi kokuthi kumbiwe. Wabe futhi esenza yonke into eyisiko lalapha ekhaya nokwakuwubufakazi obuqanda ikhanda ukuthi ngempela uyena qobo okufanele ahole isizwe kodwa akwangaba njalo.

    Bakwethu, angisho ukuthi ikhomishana ebiphenya ngalokhu yathola ukuthi ngempela kufanele INkosi  uMbongiseni Mfanazonke Dube kube iyona ehlala esihlalweni ihole isizwe. Lokhu kwenzeka nje ngoba uyise ozala iNkosi, uElijah, sewadlula kulomhlaba.

    Angidlule ekutheni  uHulumeni akukho kwenzelela akwenzile lapha kodwa ulandele umthetho kwenziwa uphenyo olunzulu lwenziwa abantu abakulungele lokho futhi abazimele, beholwa nabo isiko mpilo lesizwe sakwaDube.

    Ngizocela ukuthi ngiyibambe lapha njengoba bengishilo nangaphambilini ukuthi angizofuna-ke ukuthi ngingene ngigamanxe, ezintweni eziningi ezaba imbangela yokuthi kube nomdonsiswana ongaka komkhulu, mayelana nesihlalo sobukhosi. Ngoba phela lokho angeke kusasisiza ngalutho, kodwa okubalulekile ukuthi thina singabantwana beNkosi kufanele sibambane ngezandla zombili, sise isizwe sakwaDube phambili. Akungaphinde nanini futhi kube nombango ngokuthi ubani okufanele ahlale esihlalweni sobukhosi. Kodwa kunalokho, kofanele kube umlando osiholayo ukuthi sibheka kuphi siyisizwe.

    Nginethemba lokuthi ngisho izinyanya zalapha ekhaya  ziphumule kahle futhi zijabulile, lokhu namuhla kuvuleke isahluko esisha emlandeni walapha esizweni samaDube. Asizameke ngakho konke okusemandleni ukuthi singavumeli abadukisi bangene phakathi kwethu. Uma kwenzeka kubakhona ofuna ukutshala imbewu yokungazwani phakathi kwabantwana beNkosi, loyo akavezwe obala ngoba isizwe seNkosi kufanele sithuthuke siye phambili.

    Kusukela manje kuyaphambili, ngicabanga ukuthi nina beNkosi nizofunukwazi ukuthi ikuphi okuzokwenzeka. Angisho-ke ukuthi okuzokwenzeka ilokhu:

    • Sizokwethula ngokusemthethweni iNkosi eNdlini yamaKhosi yesiFunda salapha eKing Cetshwayo, nokuyilapho izothatha khona isihlalo sayo njengeNkosi yesizwe sakwaDube.
    • Ukuvuselelwa kobuKhosi besiZwe sakwa Dube kuzomenyezelwa futhi kwiNdlu yabaholi boMdabu yesiFunda.
    • iNkosi izokwethulwa naseNdlunkulu kaZulu nakuSilo sethu
    • Sokwenza futhi isiqiniseko sokuthi isizwe sibamba iqhaza ekukhethweni kwemikhandlu yomdabu nokuwuhlelo okufanele lubanjwe nonyaka.
    • Kuzolindeleka ukuthi iNkosi yenze isiko lokuthela amanzi eNdlunkulu kaZulu nokuyothi kamumva bese kwenziwa umcimbi wokuyigcoba ngokusemthethweni.
    • Sizobheka futhi nenhlalakahle yeNkosi nokuzothi uma kuphoqa yakhelwe iHlalankosi.
    • Njengawo wonke amaKhosi, iNkosi kuzolindeleka ukuthi ihlomule ezinhlelweni zomnyango sokuthuthukisa ulwazi emaKhosini ukuze akwazi okuhola izizwe zawo.

    Konke lokhu kufakazela ngokusobala ukuthi uHulumeni wethu usebenza ngokungaphezi ukubuyisa isithunzi sabaholi bomdabu. Sikwenza lokhu kungasondele khetho kodwa sithunywa nje qha intshisekelo yokuthi uma sishiya amaKhosi ngemumva, siyisiFundazwe asisoze saphumela ekuthuthukiseni izimpilo zabantu bakithi, ikakhulukazi labo abakhele izindawo zamaKhosi. Siyaphinda futhi siyakhuleka emaKhosini ukuthi aqhubeke nokusihola, lapho sishayise khona awasiqondise ngoba phela thina sifana nezingane zawso amaKhosi okufanele aphuthumise izinhlelo zentuthuko ezindaweni zawo, ilokho asithume kona.

    Mphathi wohlelo kuleliqophelo angithathe lelithuba ngibonge emndenini wakomkhulu ngokusinika indlebe, nokusebenzisana nathi kulungiswa udaba lwalapha ekhaya. Angifisele isizwe sonke inhlanhla kuyaphambili, ngicele futhi esizweni ukuthi iNkosi ihlonishwe bakwethu futhi siyilekelele kuyo yonke imisebenzi yayo yokuthuthukisa isizwe. Ngoba ngaphandle kokuthi sisebenzisane nayo, lesizwe asisoze saqhubekela phambili.

    BoNzwakele nesizwe sonke, siyazi ke kulendawo ukuthi kuyaye kubuye kube nakho ukushuba kwezimo okuze kudale ukwesabela kwezokuphepha endaweni. Siyanxusa kakhulu ukuthi bonke abantu bazithibe balandele konke osekwenzeke ngokuyalela komthetho. Onganelisekile ngalokhu unelungelo lokuthatha ubada aluse enkantolo, kunokugovuza abantu. Sesadlula isikhathi sokuhlwebhana ngezinto ezilungisekayo ngezindlela ezisemthethweni. Siyanibonga ke mndeni wakwaDube kanye nesizwe ukuthi asikazwe sizwe imibiko emibi selokhu sanethulela umbiko weKhomishana nesinqumo seCabinet ngaloludaba.

    Ngithanda ukudlusa ukubonga kwami egameni likaHulumeni, kubaba uSeletshe Dube, okunguye obekade ebambile kulesisikhundla, ngokusiphatha kahle isihlalo sakubo aziphathe kahle izindaba zesizwe. Sithi sibonga asiphezi, Nzwakele, Nyamazane, ngeqhaza olibambile kuleminyaka emibili edlulile. Siyethemba uzoqhubeka nokweseka iNkosi entsha esihlalweni kuzo zonke izinhlelo zokusebenza eziqhubekayo kuyimanje esizweni.

    ENkosini, siyayihalalisela futhi sithumela umlayezo wokuthi Nkosi, nguwena Nkosi ongumthunzi wabo bonke abantu balesisizwe ngokufanayo.  Izibongo zonke eziphakathi kwesizwe yizibongo zesizwe. Asikho esiphakemeyo kumbe esiphansi kunezinye.

    Sikufisela ukuhola okuhle nempumelelo.

    Ngiyabonga